Seadus proovipäevi ette ei näe

Jõhvi töövaidluskomisjoni juhataja

Kevad on käes ning elavnemas on ka tööturg. Samuti on korduma hakanud probleemid töölepingute sõlmimisega. Nimelt viimasel ajal on esinenud rohkem juhtumeid, kus ettevõtetes on nõutud proovipäevade tegemist enne töölepingu sõlmimist. Hiljem aga selgub, et töölepingut ei sõlmita ning on inimest lihtsalt ära kasutatud.

“Siinjuures tahaks märkida, et seadus proovipäevi ette ei näe. Üldnõue seaduse kohaselt on, et tööleping sõlmitakse kirjalikult,” rõhutas Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Heli Laidro ja selgitas, et kui töötaja on tööle lubatud ning teeb tööd, mille eest eeldatakse tasu saamist, on juba tööleping sõlmitud.

Suuliste kokkulepete puhul on raske tõendada lepingu tingimusi. Kahjuks tööle asudes paljud ei julgegi tingimusi täpsustada, lootes, et lepingu sõlmimisel selguvad ka üksikasjad ,” lausus ta. Samas on seadus näinud ette võimaluse, et kui töötasu ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS § 29 lg 2).

Laidro sõnul proovipäevi ei ole õigus tööandjal töötajalt nõuda. “Töölepingu seadus on näinud ette katseaja (neljakuuline aeg), see ongi aeg, mil tööandja saab hinnata töötaja võimeid, tervist, teadmisi, isikuomadusi, oskusi”, ütles töövaidluskomisjoni juhataja ja selgitas, et selle aja jooksul on ka töölepingu ülesütlemise tähtaeg lühem, milleks on 15 kalendripäeva. Katseaeg algab tööle asumise päevast. Nii nagu on sellel ajal tööandjal võimalus hinnata töötaja oskusi ja omadusi, saab ka töötaja nimetatud perioodil hinnata, kas pakutud töö talle sobib. Seega on ka töötajal õigus öelda katseajal tööleping üles ette teavitades 15 kalendripäeva. “Kui tööandja ütleb töölepingu üles katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, tuleb seda põhjendada, milles seisnes ebarahuldav tulemus, töötaja aga lahkumise otsust ei pea põhjendama”, märkis Laidro.

Jõhvi töövaidluskomisjoni juhataja Heli Laidro kinnitas, et tööandjad pahatihti ei erista tavakeeles kasutatavat “proovipäeva” mõistet – teenus, mida võimaldab Töötukassa. “Nimelt saab Töötukassas registreeritud töötu teostada ühe proovipäeva tööandja juures, mida reguleerib: Tööturuteenuste ja -toetuste seadus (TTTS); Vabariigi Valitsuse 22.12.2012 määrus nr 170 Tööhõiveprogramm 2012-2013. Seega kui tööandja väidab inimesele mingil ajal, et töölepingu asemel on tegu hoopis tasuta proovipäeva või mõne muu lepinguga, peab ta suutma seda tõendada”.

Autor: Heli Laidro, Jõhvi töövaidluskomisjoni juhataja

Allikas: Tööinspektsioon

Seotud märksõnad: töötasu, tööinspektsioon, tööleping, proovipäev, töölepingu seadus

=> Seadus proovipäevi ette ei näe – RMP.ee.

Kas lahkuda soovijat saab kinni hoida?

Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist

TÖÖANDJA KÜSIB:

Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja, kes andis lahkumisavalduse ja soovib töölepingut lõpetada, töötaks ettevõttes veel ühe kuu, kuigi töötajat ootab juba uus tööandja?

VASTUS:

Tuleb rõhutada, et kinni hoida ei saa ega tohi kedagi. Tahteavaldus – antud juhul töölepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud ülesütlemisavaldus – hakkab kehtima selle teatavaks tegemisest alates ja tööleping lõpeb avalduses näidatud kuupäeval.

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) näeb ette töösuhte pooltele, sh töötajale, töölepingu ülesütlemisest etteteatamiseks tähtajad. Korralise ehk mõjuva põhjuseta ülesütlemise korral eeldatakse, et töötaja teatab töölepingu lõppemisest ette 30 kalendripäeva (TLS § 98 lg 1). Erakorralisest (mõjuva põhjusega, mis tuleneb tööandjast või töötajast) ülesütlemisest etteteatamise tähtaega seadus töötajale ei sätesta, kuid eeldatakse, et töötaja teatab ette mõistliku aja võrra.

Uue töö leidmine ei ole TLS § 91 lg 3 eesmärgist tulenev mõjuv põhjus tööleping üles öelda. Seega saab tööandja ülesütlemisavalduse saamisel nõuda töötajalt 30st päevast vähem ette teatatud aja eest hüvitist, kuid ei saa võtta temalt põhiõigust vabadusele ning õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

Kui töötaja etteteatamistähtaega ei järgi, on tööandjal õigus nõuda hüvitist nende tööpäevade eest, mis töötaja oleks pidanud etteteatamisajal veel töötama (TLS § 100 lõige 5).

Silmas tuleb pidada, et tähtajalist lepingut korraliselt üles öelda ei saa (TLS § 85 lõige 2). Erandiks on töötaja, kes on tööle võetud TLS § 9 lõike 2 alusel asendajaks.

Autor: Kaia Taal, Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist

Allikas: Tööinspektsioon

=> Kas lahkuda soovijat saab kinni hoida? – RMP.ee.

Maris Lauri: lähim 2 aastat on ettevõtetele keeruline

Majandusanalüütik Maris Lauri ütles täna palgainfo seminaril, et vähenenud töövõimeline elanikkond sunnib tööandjatele peale palgaralli.

Maris Lauri sõnul on lähima kahe aasta jooksul vaja ettevõtetel otsustada kuidas nad lahendavad kasvavat tööjõupuudust. Ühe võimalusena nägi ta olemasolevate töötajate koolitamist keerukamate tööde jaoks ning lisaks võtta juurde tööjõuturul olevaid väljaõpet vajavaid töötuid. Ettevõtted, kes investeeringuid väljaõppesse teha ei soovi on sunnitud kasutama teist võimalust ning üle ostma kvalifitseeritud tööjõudu teistest ettevõtetest.

„Kuidas tulla ümberõppega toime, see on kõigi ettevõtjate lähteülesanne lähima 2 aasta jooksul. See on keerukas aeg tööandjatele. Oluliselt paremas positsioonis on töövõtja. Oht on palgaralli tulekul, kui tööandjad hakkavad massiliselt üle ostma. Olemasolevatele uute tööde pakkumine, täiend- ja ümberõpe on kindlasti mõistlikum, kui naabertööandjalt töötaja ära krabamine“, ütles Lauri.

Palgaga ülemeelitamine käivitab Lauri sõnul palgaralli ning järgmise mulli oht on majandusse sisseprogrammeeritud. “Keskmine majandusseis pole euroliidus väga roosiline, samas Eestis näitab majandustõus kolme protsendilist tõusu. Oleme jõudnud seisu kus töötajaid eriti pole. Reaalselt on meil 50 000 töötajat vähem, kui annab rahvaloenduse andmetega võrreldes (580-570 tuhat) ja meil on tegelikult ka töötuid kümme tuhat vähem. Olukorra teeb on veelgi pingelisemaks nende töötute arv, kes on kuni 6 kuud tööta, see on vähenenud 19 tuhandele (suvel väheneb see veelgi). Sealt me kogu tööturu vajadust ei saa“, selgitas Lauri tööturu tagamaid.

Lauri prognoosib tööturul halvemat tööhõivet neile, kes on tööta olnud 12-23 kuud ja muutumatuna näib tema arvates trend selles segmendis, kes tööta olnud rohkem kui 2 aastast.

Tööjõu puuduse üheks põhjuseks tõi Lauri suurenenud väljarände, kuna väiksemate töötasudega inimeste reaaltulud on tublisti vähenenud. Toidu- ja eluasemekulude tõus on seeläbi jätnud neile veel vähem raha kätte ja paratamatult sunnib see otsima uusi töövõimalusi mujalt.

=> raamatupidaja.ee – Maris Lauri: lähim 2 aastat on ettevõtetele ke.

Riigihangete hindamine: pakkuja kogemus on osa pakkumusest.

Riigihangete hindamine: pakkuja kogemus on osa pakkumusest

Esmakordselt lubab uus riigihangete direktiivi eelnõu ehitustööde ja teenuste hankimisel pakkumuse hindamisel arvesse võtta ka pakkumuse teinud turuosalise kogemust, töökorraldust ehk meeskonna tugevust ning kvalifitseeritust. Nii loodetakse anda hankijale võimalus valida endale lepingupartneriks pakkujad, kes kogemust arvestades annavad tõenäoliselt parima võimaliku tulemuse.

Kui erasektoris otsib ettevõte endale uut partnerit, siis võtab ta lõpliku otsuse langetamisel arvesse nii uue partneri tehtud sisulist pakkumust kui ka tema senist kogemust. Riigihangetel on sisulise pakkumise ja kogemuse koos vaatlemine aga raskendatud.

Pakkuja kogemust on seni peetud vaid kvalifitseerimise ehk ühe menetluse etapi küsimuseks, mis on eeltingimuseks hindamiseni jõudmisel. Seni on leitud, et pakkuja kogemust ja meeskonna tugevust ei ole võimalik pakkumuse hindamisel arvesse võtta. Selleks, et anda kõikidele sarnase kogemusega pakkujatele võrdsed võimalused lepingu saamiseks hinna või pakkumuse sisuliste omaduste kaudu. Nüüd on selles osas oodata mõningast muutust.

Kehtiv õigus: pakkuja kogemus seisab pakkumusest eraldi

Hetkel kehtiv riigihangete seadus näeb ette, et pakkuja kogemust ja pakkumuse sisu hinnatakse hankemenetluse rangelt eristatud  etappides: pakkuja kogemust mõõdetakse kvalifitseerimise käigus ning sellest sõelast edasipääsenute pakkumusi võrreldakse järgmises etapis. Neid kahte etappi omavahel segada ei ole lubatud.

Pakkumuse hindamisel ei tohi arvesse võtta ei pakkuja kogemust, karismaatilisust, partnerite head tagasisidet ega midagi muud, mis iseloomustab pakkuja isikut. Valik tuleb langetada rangelt pakkumuse (nt pakutava ehitustöö, auto, printeri või tõlketöö) sisuliste tunnuste ja/või hinna pinnalt.

Selline range pakkuja kogemuse ja pakkumuse lahutamine on tekitanud pahameelt nii hankijates kui ka pakkujates. Eeskätt häirib hangetes osalejaid see, et hindamisel ei ole võimalik näiteks pikaajalist kogemust lisapunktidega hinnata. Praeguse direktiivi ja riigihangete seaduse regulatsiooni järgi konkureerivad omavahel tooted, mitte ettevõtjad. Seega saab alati määravaks see, mida ning mis tingimustel pakutakse.

Kehtiva  süsteemi eeliseks on see, et riigihangete kaudu on võimalik lepinguid ühtsetel alustel võita nii alustaval ettevõttel kui ka vanal ja turul tuntud tegijal.

Samas on konkurentsi edendamise ning kõikidele ettevõtjatele võrdsete tingimuste loomise kõrval tähtis seegi, et hankija saaks maksumaksja raha eest osta võimalikult kvaliteetset ja hea hinnaga toodet või teenust. Tuleb tõdeda, et ausa konkurentsi edendamine võib kohati just õigustada turuosaliste varasema kogemuse arvestamist.

Hetkel kehtiva süsteemi miinuseks tuleb pidada seda, et mitte alati ei pruugi hankija saada tegelikult parimat tulemust. Eriti valdkondades, kus pakkuja isikut ja tema kogemust on sisuliselt raske või võimatu eraldada pakkumusest kui hanke esemest (nt programmeerimis-, tõlke- või koolitusteenused või kunstiteose tellimine).

Uued tuuled: pakkuja kogemus ja pakkumus kui tervik

Esmakordselt lubab uus riigihangete direktiivi eelnõu ehitustööde ja teenuste hankimisel pakkumuse hindamisel arvesse võtta ka pakkumuse teinud turuosalise kogemust, töökorraldust ehk meeskonna tugevust ning kvalifitseeritust. Nii loodetakse anda hankijale võimalus valida endale lepingupartneriks pakkujad, kes kogemust arvestades annavad tõenäoliselt parima võimaliku tulemuse.

Näide ehitusvaldkonnast: mõistetavalt ei ole maja ehitamise maksumus ainus, mida hankija (avaliku) raha eest tasutakse. Maksumuse hulka kuulub ka ehitise hilisem ülalpidamiskulu, mis sõltub juba suuresti ehitustööde kvaliteedist. Ehitustööde kvaliteet sõltub omakorda aga pakkuja kogemusest. Seega, mida kogenum pakkuja, seda kvaliteetsem peaks reeglina olema ka pakutav töö või teenus.

Kokkuvõttes peaks pakkuja kogemuse arvestamise võimalus hindamisel teenima nii ausa konkurentsi soodustamise kui rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise eesmärki.

Pakkuja kogemuse hindamiskriteeriumina arvestamise võimalus ei laiene siiski asjade ostmisele. Asjade hankelepingu sõlmimisel peab hankija jätkuvalt  pakkumusi hindama kas hinnast või majanduslikust soodsusest lähtuvalt. Ilmselt on selline lähenemine ka õigustatud, arvestades, et valmistoote ostmisel ei mõjuta tootja või edasimüüja varasem kogemus reeglina niivõrd suurel määral hanke tulemust kui teenuse või töö tellimise jätkuvas protsessis.

Kadri Teder

Advokaadibüroo LAWIN jurist

=> raamatupidaja.ee – Riigihangete hindamine: pakkuja kogemus on osa.

MTA saatis firmadele 93 pankrotihoiatust 

MTA saatis firmadele 93 pankrotihoiatust

Sel aastal on maksu- ja tolliamet (MTA) teinud pankrotihoiatuse 93 äriühingule, kohtusse on esitatud avaldused kuue äriühingu pankroti väljakuulutamiseks.

MTA tulude osakonna juhataja Triin Raaperi sõnul on amet sel aastal erilise tähelepanu alla võtnud korduvalt võlas olevate äriühingute mahajätjad ja äriühingud, mis küll tegutsevad, kuid jätavad süstemaatiliselt oma maksukohustused täitmata.

„Sel aastal on meilt pankrotihoiatuse saanud 93 äriühingut kokku maksuvõlaga 11,4 miljonit eurot. Selle tulemusena on laekunud ligikaudu 430 000 eurot, lisaks on mitmed hoiatuse saanud isikud alustanud läbirääkimisi maksuvõla tasumise ajatamiseks,“ ütles Raaper.

Selliseid isikuid, kes on vähemalt kolmes äriühingus enda juhatuse liikmeks oleku ajal tekitanud maksuvõlga 5000 eurot või üle selle, oli aprilli alguse seisuga ligikaudu 1300. Need isikud on viimastel andmetel seotud 1573 ettevõttega, mille maksuvõlg kuu alguse seisuga oli kokku 69,4 miljonit eurot, mis moodustab kogu maksuvõlast 20%.

2013. aasta esimese nelja kuuga on MTA esitanud kohtusse avaldused kuue äriühingu pankroti väljakuulutamiseks. Tegemist on ettevõtetega, kes pikema perioodi vältel on deklareerinud maksukohustusi, millele aga tasumist järgnenud ei ole. Ühiseks jooneks nende äriühingute igapäevases majandustegevuses on erinevate teenuste ja tööjõu rendi teenuse osutamine.

Pankrotiavalduste esitamise peamiseks eesmärgiks on äriühingute maksuvõla kasvu peatamine. Juhul, kui pankrotimenetluses kogutud tõendite alusel selgub juhatuse liikme süüline tegevus ettevõtte maksejõuetuse tekitamisel või tahtlik maksude tasumisest kõrvale hiilimine, on võimalik koostada juhatuse liikmele hiljem ka vastutusotsus või esitada kuriteokaebus prokuratuurile.

MTA tulude osakonna erimenetluse talituse peajurist Terje Kriiseman märkis, et praegu valitseb Eesti ärikeskkonnas olukord, kus võlgnikud on paremas positsioonis kui võlausaldajad.

„Kui võlausaldaja tahab pahatahtliku võlgniku tegevuse lõpetada, siis tuleb võlausaldajal teha täiendavaid väljaminekuid suurusjärgus 7000 kuni 10 000 eurot. Nende kulutuste ja võla mingigi osa tagasisaamine võlgnikult on aga probleemne ning väga ajamahukas,“ selgitas Kriiseman. 

Näiteks ühel äriühingul, mille osas on MTA kohtule pankrotiavalduse esitanud, on maksuvõlg tekkinud juba 2009. aastal. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile 2010. aasta kohta. Maksuhaldurile teadaolevate andmete kohaselt ületas töötajatele väljamakstav töötasufond koos maksudega igas kuus käivet ligi 40 000 euro võrra.

Teise äriühingu ligi miljoni krooni suurune maksuvõlg on tekkinud 2011. aastal. Äriühingu tegevusaladeks on tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus, raamatupidamine ning maksualane nõustamine. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile 2009. aasta kohta.

Aprillikuu alguse seisuga on maksuvõlglasi 43 719 ja maksuvõlg on 339,3 miljonit eurot, olles samal tasemel kui 2009. aasta kevadel.

=> raamatupidaja.ee – MTA saatis firmadele 93 pankrotihoiatust .

Püsiv tegevuskoht käibemaksu kontekstis

EL maksuõiguse mõju Eesti käibemaksuseadusele

Rahandusministeeriumi väljaantud käibemaksuseaduse kommenteeritud väljaandes (http://www.fin.ee/index.php?id=280) on eelnevatest printsiipidest lähtuvalt püsivat tegevuskohta iseloomustatud inimressursside ja tehniliste vahendite piisavalt püsiva ja sobiva struktuurina, mis võimaldab sellel tegevuskohal võõrandada kaupu ja osutada teenuseid.

Seega, kui teenuse saajana on mitteresidendil käibemaksu osas Eestis püsiv tegevuskoht olemas, aga see Eesti struktuur ise teenuseid ei osuta (st maksustatav käive puudub), kohaldatakse isiku suhtes samu sätteid kui välisriigi isiku suhtes, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht.

Kirjeldan kahte olukorda, kus püsiv tegevuskoht tekib kas ainult käibe- või tulumaksu kontekstis.

Esinduskontor kui püsiv tegevuskoht vaid käibemaksu mõistes

Näiteks võib mitteresidendil Eestis olla äriregistris registreeritud filiaal,  mis sisuliselt täidab esinduskontori funktsiooni (täidab mitteresidendi kogu äritegevust silmas pidades vaid ettevalmistavat ja abistavat funktsiooni ega tegele otseselt müügiga) ja seega ei tekita püsivat tegevuskohta tulumaksuseaduse ja rahvusvaheliste maksulepingute kontekstis. Küll aga saaks sellist kontorit vaadelda teenuse saajast püsiva tegevuskohana käibemaksu kontekstis eeldusel, et esinduskontori inim- ja tehniline ressurss võimaldab saada ja kasutada enda tarbeks teenuseid (maksustatava käibe tekkimisel tuleks maksukohustuslasena registreerimise osas juhinduda käibemaksuseaduse § 19 lõikest 1).

Agent kui püsiv tegevuskoht vaid tulumaksu mõistes

Vastupidise näite puhul, kui mitteresidendi nimel teostab Eestis kõiki tehinguid Eestis asuv ettevõtja, näiteks agendilepingu alusel ning mitteresidendil endal ei ole Eestis majandusüksust (tegevuskohta), mille kaudu ta teostaks siin ettevõtlust, siis ei ole tal tekkinud Eestis püsivat tegevuskohta käibemaksu osas. Samas, mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud esindaja kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena tekib tõenäoliselt püsiv tegevuskoht tulumaksuseaduse ja rahvusvaheliste maksulepingute kontekstis.

Sigrid Polli

=> raamatupidaja.ee – Püsiv tegevuskoht käibemaksu kontekstis.

Valminud on töökeskkonnajuhendid Eesti ettevõtetele – RMP.ee

Valminud on töökeskkonnajuhendid Eesti ettevõtetele.

Sotsiaalministeeriumis on valminud 36 tegevusala töökeskkonnajuhendid nii eesti kui ka vene keeles. Need on mõeldud Eesti ettevõtetele, tööandjatele ja inimestele, kes tegelevad ettevõtetes töökeskkonna teemadega (töökeskkonnaspetsialistid, -volinikud ja -nõukogu liikmed). Juhendite abil soovitakse tõsta Eesti tööandjate teadlikkust töötervishoiu ja tööohutuse ning ohuolukordade, tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamise teemadel.

Juhendite esimene pool tutvustab ettevõtte töökeskkonna korralduse põhivaldkondi. Selgitatakse, milline on hea töökeskkond ning tutvustatakse esmaseid olulisi teemasid (nt ohutegurid, riskianalüüs, tervisekontroll, isikukaitsevahendid), muu hulgas ka seda, et Eestis reguleerib töökeskkonda töötervishoiu ja tööohutuse seadus.

Kuna näiteks kaubanduse, transpordi  ja metallitööstuse ohutegurid on väga erinevad, siis juhendite teine pool sisaldab teavet iga konkreetse tegevusala kohta, näiteks millised on enamlevinumad ohutegurid ja probleemid töökeskkonnas ning kuidas neid vältida.

Juhendeid on kavas edaspidi ajakohasena hoida Tööinspektsiooni ja Eesti ettevõtete töökeskkonnaspetsialistide abiga, sest just neil on teave, milliste ohuteguritega Eesti ettevõtted kokku puutuvad.

Töökeskkonnajuhendid arendati Taani töökeskkonnajuhendite eeskujul ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel.

=> Valminud on töökeskkonnajuhendid Eesti ettevõtetele – RMP.ee.

Maksuhalduri uued õigused jõustuvad 1. juuli 2013

Maksuhalduri uued õigused jõustuvad 1. juuli 2013

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mis muudab maksu määramise ja maksusumma sissenõudmise aegumise sätteid ja edendab elektroonilist asjaajamist.

Edaspidi saab maksuhaldur teha inimesele maksudokumendi kättesaadavaks e-maksuameti keskkonnas, teavitades sellest teda elektronposti või lühisõnumiga. Dokument loetakse kätte toimetatuks, kui inimene saadab kättesaamise kohta kinnituse või avab selle e-maksuametis.

Samuti võib maksuhaldur omal algatusel saata elektronposti või lühisõnumina mobiiltelefonile meeldetuletusi ja muud inimest puudutavat maksuinfot. Nii väheneb paberil edastatavate dokumentide arv ning postiteenuse kulu.

Lisaks muutuvad maksu määramise ja maksusumma sissenõudmise aegumise sätted. Kui tegemist on maksu tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmisega, lüheneb maksusumma määramise aegumise tähtaeg kuuelt aastalt viiele.

Sissenõudmise aegumise tähtaeg väheneb seitsmelt aastalt viiele. Praktika on näidanud, et enam kui viieaastaste maksuvõlgade laekumise protsent on ülimadal.

Maksuhalduril on edaspidi õigus avaldada inimese nõusolekuta lisaks maksuvõla suurusele ka selle tekkimise aeg.

Seadus jõustub 1. juulil 2013. Sundtäitmise aegumise tähtaja muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2014.

=> raamatupidaja.ee – Maksuhalduri uued õigused jõustuvad 1. juuli 2.

Saamata jäänud tulu tõendamine – oletuslikud argumendid piisavad – RMP.ee

Saamata jäänud tulu tõendamine – oletuslikud argumendid piisavad

Üldiselt on õiguses, ja eelkõige menetlusõiguses arusaam argumendist kui kindlalt faktiliselt kontrollitavatest, tõendatud ja vähemalt ühe poole jaoks ümberlükkamatust väitest. Samamoodi on varasem kohtupraktika tuginenud saamata jäänud tulu tõendamisel faktiliselt tõendatavatele ja kontrollitavatele argumentidele. Selle aasta alguses tegi aga Riigikohus lahendi, kus tunnistab ka oletuslikud argumendid saamata jäänud tulu tõendamisel piisavaks.

Nimelt on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 08.01.2013. a tehtud lahendis nr. 3-2-1-173-12 asunud seisukohale, et saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine VÕS § 128 lg 4 mõttes põhineb tõenäosusel, kuna reeglina ei ole võimalik täpselt hinnata, millist kasu või kahju oleks pool saanud, kui lepingut oleks ettenähtud ajani kohaselt täidetud. Hinnata tuleb asjaoludest lähtuvalt enne rikkumist lepingu alusel teenitud kasu, alternatiivseid kasusaamisvõimalusi muude isikutega tehtud sarnaste tehingute alusel, poole investeeringuid kasu saamiseks jms.

Juhul kui on vaja tõendada tulu, mida pooltevahelises suhtes varem küll saadi kuid mille edasine saamine on kaotatud vastaspoole rikkumise tõttu, on seda võimalik tõendada varasemat saadud tulu tõendavate dokumentidega. See käib näiteks ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju hüvitamise kohta saamata jäänud tulu näol, kus saab saamata jäänud tulu tõendada varasema sissetulekuga või üürilepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest tekitatud võlgnevuse tasumiseks, kus saab aluseks võtta varasemad üüritulud.

Kuid kui tulevikus tekkivaid võimalikke tulusid ei ole pooltevahelises suhtes varem eksisteerinud, on pea võimatu neid faktiliselt tõendada ning täpselt ja kontrollitavalt mustvalgel välja tuua. Sellisel juhul on asjakohased ka oletuslikud tõendid. Sarnane olukord on ka eelpool toodud Riigikohtu lahendis, kus poolte vahel sõlmitud lepingu alusel, kohustus üks pool kindlas hulgas oma äripinnale paigutama digireklaami pinda. Sellist kohustust rikkudes ei ole aga võimalik kindlaks teha kui palju tulu paigutamata reklaamipinna tõttu teisel poolel täpselt saamata jäi. Kui nüüd võtta seisukohaks, et antud osas tuleb esitada täpsed dokumenteeritud tõendid, et kellelt, kuidas ja mis ulatuses oleks tulu saadud, muutuks VÕS § 128 lg 4 eelpool toodud põhjuste tõttu teatud kaasuste puhul, kus on vaja tõendada tulevikus tekkivat võimaliku tulu, mida varem ei eksisteerinud,  sisutühjaks.

Riigikohus on käsitletavas lahendis leidnud, et majandustegevuses saamata jäänud tulu hindamine võib olla küll keeruline, kuna kõiki asjaolusid, mis tegelikus elus võinuks tulu saamist mõjutada, on tagantjärele keeruline või lausa võimatu tuvastada. Sellest aga ei järeldu, et sellisel juhul tuleks jätta kahjuhüvitis välja mõistmata. Majandustegevuses saamata jäänud tulu tõendamiseks on põhjendatud kasutada mh asjatundjate hinnanguid. Saamata jäänud tulu kui tõenäoliselt tekkiva kahju, eriti tulevikus tekkiva kahju hüvitamise tõendamist lihtsustab kohtule VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 järgi antud võimalus hinnata kahju tekkimise kindlakstegemisel kahju suurust diskretsiooni alusel ning seega ei või saamata jäänud tulu jääda seaduse järgi hüvitamata ainuüksi põhjendusel, et selle suurust ei saa täpselt kindlaks teha.

Siiski jääb vastavalt Riigikohtu 21 juuni 2011. a otsusele nr 3-2-1-55-11 pooltel üles kohustus saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks tõendada oma kavatsust ja reaalset võimalust tulu saada.

=> Saamata jäänud tulu tõendamine – oletuslikud argumendid piisavad – RMP.ee.

Välismaise ettevõtte maksudeklaratsioon Soomes (Ulkomaisen yhteisön veroilmoitus) – RMP.ee

Välismaise ettevõtte maksudeklaratsioon Soomes (Ulkomaisen yhteisön veroilmoitus)

Välismaisel ettevõttel tuleb esitada maksudeklaratsioon või selgitus oma tegevuse kohta alati, kui ettevõttele on saadetud eeltäidetud deklaratsiooniblankett või juhul kui maksudeklaratsiooni või selgitust on eraldi küsitud.

Soome Vabariigi ametlikud riigikeeled on soome ja rootsi keel. Ebaselgetes olukordades lähtutakse teksti originaalsest versioonist.

Maksudeklaratsioon

Välismaisel ettevõttel tuleb esitada maksudeklaratsioon Soomes maksustamise alla kuuluvate tulude ja maksustamisel mahaarvatavate kulude kohta, kui ettevõttel on Soomes püsiv tegevuskoht, alaline omand (kinnisvara või korteriomand) või kaasosa kontsernituludest või ettevõtte asukohariigiks on riik, millega Soomel puudub maksuleping. Maksudeklaratsioon esitatakse blanketil 6B. Deklaratsioon tuleb esitada nelja kuu jooksul peale majandusaasta lõppemise kuu lõppu. Näiteks, kui majandusaasta lõppeb 31.12, tuleb maksudeklaratsioon esitada hiljemalt 30.04. Välismaise ettevõtte püsiva tegevuskoha majandusaasta määratletakse peaettevõtte majandusaasta järgi. Maksudeklaratsiooni esitamisega hilinemisele võib järgneda maksumäära tõus.

Vaadake lisa aktsiaseltside ja ühistute lehekülgedelt Veroilmoituksen antaminen (Maksudeklaratsiooni esitamine).

Selgitus tegevuse kohta

Välismaine ettevõtte ei ole alati tulumaksukohuslane Soomes isegi juhul, kui ettevõte praktiseerib äritegevust Soomes. Maksulepingud võivad takistada Soomel maksustamist juhul, kui ettevõttel ei teki Soomes püsivat tegevuskohta. Kui välismaisele ettevõttele enda arvates ei teki püsivat tegevuskohta tulumaksustamise mõttes, tuleb ettevõttel maksudeklaratsiooni asemel esitada selgitus oma tegevuse kohta Soomes. Selgitus tuleb esitada majandusaasta lõpust nelja kuu jooksul.

Selgitus tegevuse kohta esitatakse vabas vormis eraldi lisana koos maksudeklaratsiooniga. Selgituses esitatakse järgnev teave:

Millist tegevust ettevõte koduriigis praktiseerib?

Ettevõtte tegevus Soomes:

Millist tegevust ettevõte Soomes praktiseerib?

Mil viisil erineb Soomes praktiseeritav tegevus kodumaal praktiseeritavast tegevusest?

Millistes ruumides ettevõte Soomes tegutseb ning milline on ruumide kasutusotstarve?

Kui mitu ettevõtte töötajat töötab Soomes ning millised on nende tööülesanded?

Kas ettevõtte töötajatel Soomes on õigus vastu võtta või vahendada tellimusi peaettevõttele? Millisel moel osalevad töötajad klienditellimuste ettevalmistamisel?

Kas ettevõtte töötajatel või muudel isikutel (era- või juriidiline isik) on Soomes õigus sõlmida ettevõtet siduvaid lepinguid?

Kellel (nimi, isikukood või Y-tunnus)?

Selgitust ei ole vaja esitada, kui ettevõte on varem saanud maksuameti otsuse selle kohta, et ettevõttel ei teki Soomes püsivat tegevuskohta. Ettevõte on võinud saada sellise otsuse varasema aasta tulumaksustamise käigus või siduvas eelotsuses, mida maksuametil tuleb järgida. Kui ettevõtte tegevuses on toimunud muudatusi, tuleb selgitus siiski esitada hoolimata varasemast otsusest. Sellisteks muudatusteks on näiteks Soomes praktiseeritud tegevuse jätkumine eeldatus kauem või uus äritegevus.

Ehitus-, paigaldus- ja kokkupanekutegevust praktiseerivad ettevõtted

Välismaistel ettevõtetel, kes praktiseerivad Soomes ehitus-, paigaldus- või kokkupanekutegevust, tuleb esitada selgitus oma tegevuse ja töövõttude kohta Soomes igal aastal ka siis, kui ettevõttel eelmisel aastal püsivat tegevuskohta ei tekkinud. Sellised ettevõtted esitavad selgituses järgneva teabe:

Selgitus iga ehitus- paigaldus- ja kokkupanekutöövõtu kohta Soomes:

Tellija (nimi ja Y-tunnus)

Objekt (aadress)

Kestus (algus- ja lõpukuupäev)

Katkestused (põhjus, algus- ja lõpukuupäev)

Võimaliku alltöövõtja töövõtu kestus Soomes

Seosed muude töövõttudega (seotud töö tellija, objekt ja kestus).

Kui maksudeklaratsiooni või selgitust ei esitata

Esitamata jäetud maksudeklaratsiooni või selgituse tulemuseks on reeglina maksutõus ning ettemaksuregistrist kustutamine. Maksutõusu määramine ja ettemaksuregistrist kustutamine eeldab alati ettevõtte enda seisukoha kuulamist.

=> Välismaise ettevõtte maksudeklaratsioon Soomes (Ulkomaisen yhteisön veroilmoitus) – RMP.ee.